5 viisi, kuidas koroonaviirus mõjutab üüriturgu

...

Paljud meist armastavad ulmefilme või düstoopilisi raamatuid sellest, kuidas tavapärane elu-olu muutub mingi põneva sündmuse järel. Zombide rünnakud, kogu planeeti hõlmavad vulkaanipursked ja tulnukate saabumine on tore meelelahutus, millega argiseid muresid peletada.

Ent 2020. aasta varakevadel saabunud koroonaviirus COVID-19 muutis ulmeprobleemid ebameeldivalt reaalseks. Kõiki pandeemia mõjusid pole veel võimalik hinnata, ometi oli esimese lainega näha, kui palju selline sündmus võib argielu ümber kirjutada. Ühtlasi saime ka õppetunde, mida tasuks kõrva taha panna.

Üürileandja jaoks on pandeemia teguriks, mis mõjutab üüriprotsessi üpris tõsiselt. Seda peamiselt viiel moel:


1. Pandeemia puhkedes ja ühiskonna isoleerudes kaovad ka üürnikud

Ebameeldiv, kui varasemalt sõlmitud kokkulepe tühistatakse

Foto: Daily Sabah

Üürnik on leitud, üürileping sõlmitud. Mõlemad osapooled arvavad, et selle asjaga on nüüd ühel pool. Ent kui ühiskond karantiini pannakse, muutuvad paljude plaanid. Äripinna üürnik võib kaotada üldse võimaluse oma äriga tegeleda ja peab kahjude-kulutuste maandamiseks muuhulgas ka üüritud pinnast loobuma. Eraisik võib jääda ilma töökohast või ei saa tulla oma õpiasutusse, olles sunnitud osalema loengutes pelgalt videokõnede vahendusel. Mõlemal juhul on oht, et üürnik ütleb vääramatule jõule viidates üürilepingu üles või katkestab selle kas või etteteatamisega. Üürileandja jaoks tähendab see muuhulgas, et:

  • üürileping peab olema koostatud hoolikalt, vältimaks ebameeldivaid üllatusi;
  • juba leitud üürniku asemele tuleb otsida pandeemia tingimustes uut.

Üürileping tuleks koostada nii, et oleks ühest küljest tagatud üürniku õigus lepingut katkestada või sellest loobuda, teisest küljest aga peab leping pehmendama lööki üürileandja jaoks. Hea võimalus on üüriäpp Safely abiga koostada leping mugavalt ja kiirelt. Tulemuseks on juriidiliselt läbimõeldud, mõlema osapoole huve arvestav tekst.

Uue üürniku otsimine ei pruugi karantiini ajal olla küll võimatu, kuid on kindlasti raskem ja keerulisem kui tavatingimustes. Nutikas üürileandja saab aga näiteks Safely sobivustestiga oma vaeva suurel määral vähendada.


2. Senine tubli üürnik võib ootamatult kaotada töö ja seega jätta üüri maksmata

Sissetuleku kaotus muserdab ka kõige tublimaid

Photo: Karolina Grabowska/Pexels.com

2020. aasta kevade karantiin osutus õnneks suhteliselt lühikeseks ega hävitanud majanduses ühtki valdkonda. Küll aga oli juba näha ohumärke sellistes sektorites nagu toitlustuskohtade või hotellide pidamises. Kõik valdkonnad, mis sõltuvad turismist ja külastatavusest ega oma näiteks võimalust e-müügiga kulusid tasakaalustada, satuvad pandeemia ajal ohtlikule pinnale. Seepärast võib isegi väga ontlik üürnik teatada ootamatult oma äri lõpetamisest või töökoha kaotusest.

Halvemal juhul võib üürnik muutuda maksevõimetuks ja veel halvemal juhul lausa puuküürnikuks. Ebameeldivate asjaolude kokkusattumuse tõttu või tüli tagajärjel keeldub üürnik lahkumast ja tulemuseks võib olla koguni selline kurioosum nagu siis, kui Apotheka apteek keeldus enne kohtuvaidluse kaotamist oma pinda vabastamast. Kriisiolukorras meeleheitel eraisik võib samuti sõdida väljatõstmise vastu kõigi vahenditega, koormates nii üürileandjat kui röövides temalt võimaluse järgmist üürnikku majutada.


3. Karantiini ajal on keeruline uute üürnikega kohtuda

Sotsiaalne distants muudab suhtlemise keerukaks

Foto: Engin Akyurt/Unsplash.com

Kuigi miski ei asenda oma silmaga tehtud külaskäiku üüripinnale, on karantiini ajal seda raske korraldada. Riik soovitab tungivalt vältida kokkupuuteid pereväliste inimestega ja isegi 2+2 reegli puhul võib olla keeruline külastada potentsiaalset üüripinda kogu perega või kõigi asjasse puutuvate töötajatega. Üürileandja jaoks tähendab see, et võimalike üürnikega kohtumine on iga kord ohuallikaks.

Õnneks on võimalik karantiini korral üüriprotsessi teostada ka lähikontaktita. Üürileandja jaoks on üürnike valimiseks hea kasutada Safely sobivustesti. Üürniku jaoks on aga mõistlik teha virtuaaltuuri. Selle tarbeks võib näiteks:

  • filmida lühikese video, kus üürileandja kõnnib üüripinna läbi ja kommenteerib selle üksikasju – miks mitte kasutada seda ka võimalusena juhtida tähelepanu plusspunktidele, mida pole videost näha (lasteaia lähedus, päikesevalguse langemine erinevatel aastaaegadel jne);
  • teha põhjaliku fotoseeria, mis katab kõike alates tubadest kuni mõõturite asukohtadeni.

Osavalt tehtud video või fotoseeria võib olla piisav, et anda üürnikule ammendavat ülevaadet selle kohta, kas ta on üürimisest huvitatud või mitte.


4. Üürihinnad kukuvad kolinal

Ei ole mõnus lugeda üha mustematest stsenaariumitest

Foto: Andrea Piacquadio/Pexels.com

Pandeemia pikaajalised mõjud alles selguvad, kuid mõned tagajärjed on kahjuks juba kohal. Kriisi tõttu langesid üürihinnad 2020. aasta esimese poole lõpuks lausa 25 protsenti . Pole vist vaja lisadagi, et sellised kukkumised võivad mõjuda laastavalt igale üürileandjale, eriti aga neile, kelle jaoks see on põhiline sissetulek. Suuremalt jaolt põhjustab kukkumist pakkumise hüppeline kasv, kuna üürnikud vabastavad pindu ja majutamist vahendavad asutused nagu Airbnb ei saa enam tegutseda ning lasevad korterid üüriturule. Pandeemia esimese laine leevendamiseks on nüüd juba hilja tegutseda, kuid arukas üürileandja kasutab saadud õppetunde kindlasti selleks, et valmistuda võimalikeks lisalaineteks või uuteks viirusteks. Üüriturg peaks tooma tulu, mitte peavalu.


5. Desinfitseerimisvahendid ja riigi poolt seatud kohustused võivad tekitada lisakulusid

Üürileandja koormus pandeemia ajal ainult suureneb

Foto: Allie/Unsplash.com

Kriisiolukorras on hea mõte aidata kaasa viiruse tõkestamisele ja üürileandjatel kui ühispindade haldajatel on võimalik selles osas palju ära teha. Terviseamet soovitab desinfitseerida käepidemeid, liftinuppe jms vähemalt kord päevas . Samuti palub amet paigaldada sissekäikude ja liftide juurde vahendid käte desinfitseerimiseks. Kuid need pole ainsad nipid, millega viiruse vastu võidelda.

Lisakulusid võib tekitada ka see, kui riik seab kriisiolukorras sisse nõudeid või kohustusi. Näiteks võib riik kohustada kommertshoone üürileandjat:

  • varustama hoones liikujaid ka muude võimalusega käsi puhastada;
  • korraldama piirete või vaheseintega ümber inimeste liikumist ühisalades;
  • varustama teenindavat personali täiendava desinfitseerimis- ja kaitsevarustusega;
  • jälgima hoones liikujate arvu piirmäära jne.

Kõik sellised meetmed võivad tekitada üürileandjale lisakulusid, mida on keeruline eelarves ette näha.


Ent lõpuks tuleb meenutada, et pandeemia või kriisi korral oleme kõik sellest puudutatud ja iga meie pingutus võib aidata kaasa eriolukorra lühendamisele. Püsige terved!


Kasutatud allikad:

Avail.co. 7 Tips for Moving During a Pandemic

Avail.co. Coronavirus: What Landlords and Building Owners Need to Know

Avail.co. How Are Landlords Responding to COVID-19?

ERR. Üürihinnad on kriisis langenud kuni 25 protsenti

ERR. Pühadeüllatus: Apotheka kolis PERH-i teavitamata Mustamäe haigla ruumidest välja

Terviseamet. Koroonaviiruse haigus COVID-19