Milliste kulude eest peaks üürnik maksma?

...

Üürnikul on kohustus maksta lisaks rendile ka kõrvalkulusid. Kõrvalkulude hulka kuuluvad tasu vee, kütte ja elektri kasutamise eest. Ehk kulud, mis on seotud otseselt kinnisvara kasutamisega. Kõik lisakulud, millel ei ole otsest seost kinnisvara kasutamisega, ei ole kõrvalkulud ja nende hüvitamist ei tohiks omanik üürnikult nõuda.


Ikkagi tekib korteri üürimisel tihti vaidlusi omaniku ja üürniku vahel, et kes peaks erinevate lisatasude eest maksma. Kuna heade üürikorterite nõudlus turul on paraku suurem kui saadavus, siis annab see omanikule üürniku valikul võimaluse tingimiseks. Seetõttu nõustuvad potentsiaalsed üürnikud tihtipeale tasuma korteriga kaasnevaid lisakulusid selleks, et omanik valiks just nemad korteri üürnikeks. Seaduse järgi on lisakulutuste katmine aga üürileandja kohustus. Siia alla kuulub ka maakleritasu, mille eest peaks maksma teenusevõtja, ehk samuti üürileandja.


Lisakulude koha pealt soovitame Teil üürnikuna silma mitte kinni pigistada ja keelduda kulude tasumisest, mis ei ole tegelikult seoses korteri kasutamisega. Näiteks, kui vaatame remondifondi ja laenumakset, mis on seotud üüritava korteriga, siis need ei ole seotud kinnisvara kasutamisega ja ei tohiks kajastuda Teie arvel. Need on suunatud omaniku vara säilitamisele ja väärtuse suurendamisele. Isegi, kui selline kokkulepe on kirjas lepingus, on see siiski tühine ning Teil üürnikuna on õigus nõuda üürileandjalt tagasi ka juba tasutud maksed lähtudes VÕS § 273 kokkuleppe tühisusest ja VÕS § 1028 lg 1 alusetu rikastumise sätetest. Selline seaduses sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine ja tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Üürnikul on õigus nõuda tagasi tema poolt alusetult makstud remondifondi ja laenumaksed. TsÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Remondifoni ja laenumaksete tasumise ning tagastamise kohta saate täpsemalt lugeda siit.


Üüriturul tasub olla kannatlik ja ettevaatlik. Esmapilgul odav üürihind võib kujuneda erinevate maksude ja lisatasudega kulukamaks kui kallima alghinnaga üürikorter, millel lisatasud puuduvad.


Lõppkokkuvõttes jääb see igaühe enda otsustada, kas seista enda õiguste eest või minna kaasa aktiivse üürituru vooluga ja tasuda ka erinevate lisatasude eest. Kõige tähtsam on ikkagi see, et üürnik ja üürileandja oleksid mõlemad ise rahul omavahelise kokkuleppega ja kogu üürisuhte protsess kulgeks mõlema osapoole jaoks meeldivalt ning toetavalt.



Allikad

Tsiviilseadustiku üldosa seadus (27.03.2002). Riigi Teataja. Kasutatud 01.10.2019 https://www.riigiteataja.ee/akt/12806823?leiaKehti...


Võlaõigusseadus (26.09.2001). Riigi Teataja. Kasutatud 01.10.2019 https://www.riigiteataja.ee/akt/961235?leiaKehtiv